Detailplaneeringu koostamise etapid

Autor: Kärt Vabrit. Artikli autoriõigused kuuluvad Plaan OÜ-le. 
Lehe sisu loata kopeerimine keelatud.

Detailplaneeringu koostamise protsess on tihtipeale keeruline ja tavakodanikule hoomamatu. Suuremas plaanis võib protsessi jagada kuude suuremasse etappi:

DP menetlemise etapid 

1. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku koostamine ja planeeringu algatamine

Detailplaneeringu algatamiseks on vaja esitada kohalikule omavalitsusele kavand soovitud ehitustegevuse kohta (eskiislahendus). Eskiisi koostamisel on mõistlik oma soovid professionaalse meeskonna abil läbi töötada, et leida parim lahendus. Ekspertide grupp tutvub kõrgemat järku planeeringute (linna või valla üldplaneeringud või osaüldplaneeringud, maakonnaplaneeringud) ja koostatud projektidega (teedeprojektid), samuti analüüsitakse kontaktvööndit, selgitatakse kinnistul paiknevad kitsendused ja võimalikud tehnovõrkude lahendused. Nägemuse koostamisel kaasatakse ka teised huvigrupid (naabrid, kogukonnaseltsid jne). Põhjaliku analüüsi tegemine tagab, et edasiminek detailplaneeringu koostamisega on lihtne, kuna suur osa tööd on ette ära tehtud. Samuti saab võimalikud riskid juba enne planeeringu algatamist likvideerida. Vastavalt koostatud eskiisahendusele otsustab kohalik omavalitsus, kas algatada planeering või mitte. Detailplaneeringu algatamisel väljastab kohalik omavalitsus lähtetingimused detailplaneeringu koostamiseks. Lähtetingimustes pannakse paika raamid edasise detailplaneeringu koostamiseks.

2. Detailplaneeringu koostamine

Planeeringu koostamise etapis määratakse krundi ehitusõigus (krundi kasutamise otstarve; hoone suurim ehitisealune pind ja kõrgus; lubatud hoonete arv krundil) ja hoonestusala, antakse lahendus liikluskorraldusele ja haljastusele, määratakse haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning vajadusel nähakse ette maa-ala kruntideks jaotamine. Samuti pannakse paika hoone põhilised arhitektuurinõuded, antakse lahendus juurdepääsuteede ja tehnovõrkudega varustamisele ning seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Antud etapis tuleb teha tihedalt koostööd huvigruppide (naabrid, kogukonnaseltsid jt), ametkondade (maanteeamet, keskkonnaamet jt) ja tehnovõrkude valdajatega, leidmaks kõiki osapooli rahuldav tulemus. Parima tulemuse saamiseks tuleb planeeringu koostamise meeskonda kaasata erinevaid erialaspetsialiste (tehnovõrkude projekteerija, teeprojekteerija, arhitekt, keskkonnateadlane jne).

3. Detailplaneeringu kooskõlastamine

Enne planeeringu vastuvõtmist tuleb planeeringule saada kooskõlastused teistelt asutustelt ja avaliku võimu esindajatelt (maanteeamet, päästeamet, keskkonnaamet jne), et planeering on seadusega ja üldplaneeringuga kooskõlas . Samuti tuleb teha koostööd erinevate ametite (nt tehnovõrkude valdajad) ja teiste asjast huvitatud isikutega (nt piirinaabrid jt). Kuna kõigil osapooltel on kavandatuga seoses oma seisukohad, võib lahendus kooskõlastuste käigus mitmeid kordi muutuda.

4. Detailplaneeringu vastuvõtmine

Detailplaneeringu koostamise tulemusena valminud planeeringulahenduse vastuvõtmisega teeb kohalik omavalitsus ettepaneku planeeringut sellisel kujul arutada. Detailplaneeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et planeering vastab linna või valla ruumilise arengu eesmärkidele, seadustele jt õigusaktidele.

5. Detailplaneeringu avalik väljapanek

Pärast planeeringu vastuvõtmist korraldab kohalik omavalitsus avaliku väljapaneku, kus kõikidel huvilistel on võimalik planeeringu lahendusega tutvuda. Detailplaneeringu puhul kestab väljapanek üldjuhul kaks nädalat, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul neli nädalat. Avaliku väljapaneku jooksul võib esitada planeeringulahenduse kohta arvamusi. Juhul, kui kohalik omavalitsus antud arvamusi arvesse ei võta, korraldatakse avalik arutelu.

6. Detailplaneeringu kehtestamine

Planeeringu kehtestamisega kinnitab kohalik omavalitsus planeeringus toodud põhimõtted ja tingimused, sh ehitamist ja maakasutamist puudutavad nõuded. Kehtestamisest alates peavad krundil ehitamiseks väljastatavad ehitusload ja kasutusload lähtuma detailplaneeringust. Kehtestamise eelduseks arendaja ja omavalitsuse vahel sõlmitud leping, kus pannakse paika, kes ja mis ajaks (nt enne hoonestamist) peab alal välja ehitama teed ja tehnovõrgud. Detailplaneeringu alusel koostatakse hoone ja tehnovõrkude projektid, mille alusel väljastatakse ehitusluba. Maa kruntimiseks on vajalik teha maakorralduslikud toimingud. Kõik projektid on mõistlik koostada ühel ajal, tagamaks, et projektides ei oleks vasturääkivusi.

Kliendikogemus

Koostöö Plaan Oü’ga on olnud pikaajaline ning mitme projekti põhine. Töökäik, konstruktiivne ja tulemustega. Kärt on asjaajamisel väga iseseisev ja aina harvemini esinevalt, initsatiivikas. Tänud ja edu!

Kalev Raidjõe
Vöerahansu Farm OÜ tegevjuht

Kuidas selgitada välja, mida oma krundile ehitada võib?

Sul on maatükk ja sa soovid alustada ehitustegevust aga ei oska kuskilt alustada. Loe siit, kuidas lihtsalt välja selgitada, mida sa oma krundile ehitada võid.

Loe edasi