Detailplaneering kui kokkulepe avalikkusega

Autor: Kärt Vabrit. Artikli autoriõigused kuuluvad Plaan OÜ-le. 
Lehe sisu loata kopeerimine keelatud.

Planeerimismenetluse üheks eesmärgiks on planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ja erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine (PlanS § 10 lg 1). Kohalik omavalitsus peab planeeringu menetlemise käigus piisava tõhususega täitma seadusest tulenevaid kohustusi avalikkuse kaasamisel, erinevate seisukohtade arvesse võtmise võimalikkuse kaalumisel ja erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel.

Seadusandja ei ole defineerinud, kes esindab avalikkust, seega planeeringumenetluse protsessis võivad kõik arvamuse esitajad esindada avalikkust. Samuti ei ole planeerimisseadusega piiratud, kes võib esitada arvamusi planeeringulahendusele. Praktikas tähendab see seda, et kõik füüsilised isikud ja ka juriidilised isikud ning ka ametiasutused võivad esitada arvamust planeeringulahenduse kohta. Oluline ei ole arvamuse esitaja suhe planeeringualaga, vaid arvamuse sisu.

Planeerimisseaduse § 10 lõike 3 kohaselt peab kohalikku huvi väljendav planeering lähtuma kohalikest huvidest. Seega üldistavalt võib ütelda, et kõik isikud, kes esitavad planeeringulahendusele arvamuse, võivad esindada avalikkust. Kohaliku omavalitsuse kohustus on antud arvamuste põhjal välja selgitada avalik huvi ja see huvi peaks väljenduma ka planeeringulahenduses.

Kuidas selgitada välja, mida oma krundile ehitada võib?

Sul on maatükk ja sa soovid alustada ehitustegevust aga ei oska kuskilt alustada. Loe siit, kuidas lihtsalt välja selgitada, mida sa oma krundile ehitada võid.

Loe edasi