Kohaliku omavalitsuse tasandil koostatavad planeeringud

Autor: Kärt Vabrit. Artikli autoriõigused kuuluvad Plaan OÜ-le. 
Lehe sisu loata kopeerimine keelatud.

Kohaliku omavalitsuse üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi kohta. Üldplaneeringu eesmärk on kujundada linna või linnaosa ruumilise arengu põhimõtted, mis võetakse aluseks edasiste ruumiliste otsuste tegemisel (PlanS § 74 lg 1). Üldplaneering on eelkõige kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, detailplaneeringu koostamise ja teatud juhtudel ka projekteerimistingimuste alus (PlanS § 74 lg 5). Oluline ülesanne üldplaneeringus on üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, tehnilise infrastruktuuri ja haljastusnõuete määramine (PlanS § 75 lg 1).

Üldplaneeringu koostamisel kaasatavate isikute ring on juba märksa suurem kui riigi tasandil koostatava planeeringu liikide puhul, kuna üldplaneeringuga määratletakse konkreetsemalt igale krundile ehitus- ja kasutustingimused. Üldplaneering on teatud juhtudel ka projekteerimistingimuste väljastamise aluseks, seega on võimalik üldplaneeringu alusel taotleda ehitusluba (PlanS § 74 lg 5).

Üldplaneeringule tuleb korraldada avalik väljapanek (PlanS § 87 lg 1), mille jooksul on igal isikul õigus avaldada arvamusi üldplaneeringu kohta (PlanS § 87 lg 2). Juhul, kui avaliku väljapaneku jooksul esitatakse kirjalikke arvamusi üldplaneeringu kohta, tuleb korraldada avalik arutelu (PlanS § 88 lõiked 1 ja 2). Vastavalt avaliku arutelu tulemustele tehakse üldplaneeringus vajalikud muudatused (PlanS § 89 lg 2).

Üldplaneering esitatakse heakskiitmiseks valdkonna eest vastutav ministrile (PlanS § 90 lg 1), kelle ülesanne on muuhulgas ära kuulata avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja (PlanS § 90 lg 3 p 2). Valdkonna eest vastutav ministril on õigus jätta üldplaneering heakskiiduta, esitab ta üldplaneeringu koostamise korraldajale oma põhjendatud seisukoha heaks kiitmata jätmise põhjuste kohta (PlanS § 90 lg 5).

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud (PlanS § 95 lg 1). Eriplaneeringu menetlusreeglid on üldjoontes samasugused üldplaneeringu menetlusega – korraldatakse avalik väljapanek (PlanS § 118 lg 1) ja vajadusel avalik arutelu (PlanS § 119 lg 1). Sarnaselt üldplaneeringule teostab eriplaneeringu üle järelevalvet valdkonna eest vastutav minister (PlanS § 121 lg 1).

Detailplaneering on detailsusastmelt viimane planeering, millega määratakse õiguslikult siduvad tingimused planeeritava maa-ala kruntimiseks ning selle kohta, kui suurt hoonet, kuhu ning millistel tingimustel krundile võib ehitada. Detailplaneeringuga seatakse lõplikud maakasutus- ja ehitustingimused valdade ja linnade piiritletud territooriumide osade kohta. Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine (PlanS § 124 lg 2). Detailplaneeringu menetlus ühtib üldjoontes üldplaneeringu menetlusega, eelkõige avalikkuse kaasamise ja planeeringu vaidlustamise osas.

Kuidas selgitada välja, mida oma krundile ehitada võib?

Sul on maatükk ja sa soovid alustada ehitustegevust aga ei oska kuskilt alustada. Loe siit, kuidas lihtsalt välja selgitada, mida sa oma krundile ehitada võid.

Loe edasi