Riigi tasandil koostatavad planeeringud

Autor: Kärt Vabrit. Artikli autoriõigused kuuluvad Plaan OÜ-le. 
Lehe sisu loata kopeerimine keelatud.

Kõige kõrgemat järku planeering on üleriigiline planeering, mille eesmärk on luua riigi territooriumi terviklikku ruumilist arengut suunav strateegiline kava, mis seostub ka riigipiiri taga toimuvaga. Üleriigiline planeering on maakonnaplaneeringu alus (PlanS § 13 lg 5).

Üleriigilise planeeringu mõte on seada riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Planeeringu eesmärk on luua keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks.

Üleriigilise planeeringu kõrval on võimalik koostada riigi eriplaneering, mis koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks juhul, kui kindla ehitise asukoha vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi (PlanS § 27 lg 1). Eriplaneeringu mõte on vähendada paralleelselt toimuvate menetluste arvu. Kui Rail Balticu trassi planeerimise ajal tuli varem kehtinud planeerimisseaduse kohaselt koostada paralleelselt kolm maakonnaplaneeringut (Raplamaa, Pärnumaa ja Harjumaa maakonnaplaneering), siis kehtiva planeerimisseaduse kohaselt saab maakonnaüleseid objekte planeerida läbi ühe riigi eriplaneeringu. Erinevus üleriigilise planeeringu ja riigi eriplaneeringu vahel seisneb selles, et üleriigiline planeering on suure üldistusastmega strateegiline dokument, millega ei panda paika konkreetsete ehitiste asukohti ega anta nende ehitamiseks ehitusõigust. Riigi eriplaneeringulahendus on ehitusprojekti koostamise alus ning selle alusel väljastatakse ehitusluba (PlanS § 27 lg 10).

Üleriigilisele planeeringule on igaühel võimalik avalikustamise ajal avaldada arvamust (PlanS § 23 lg 1). Üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja peab arvamust avaldanud isikule teatama oma põhjendatud seisukoha arvamuse arvestamise või arvestamata jätmise kohta 30 päeva jooksul pärast avalikustamise lõppemist (PlanS § 23 lg 2). Üleriigilise planeeringu avalikustamise ajal esitatud arvamuste üle planeerimisseaduse kohaselt eraldi arutelu ei korraldata ja seega ei ole isikutel võimalik arutelul oma seisukohti kaitsta.

Erinevalt üleriigilisest planeeringust korraldatakse riigi eriplaneeringu lahendusele nii avalik väljapanek (PlanS § 50 lg 1) kui ka avalik arutelu (PlanS § 51 lg 1). Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse riigi eriplaneeringus vajalikud muudatused (PlanS § 52 lg 2). Seega on isikutele antud võimalus oma seisukohti avalikul arutelul kaitsta ja jõuda planeeringu koostamise korraldajaga kokkuleppele.

Üleriigiline planeering on riigi kõige strateegilisem ja üldisem ruumiline planeering, mille otsene mõju elukeskkonna kujundamisele ei ole nii intensiivne kui madalamat järku planeeringutel. Kui riigi eriplaneeringut on võimalik vaidlustada isikul, kes leiab, et kehtestamise otsus on vastuolus avaliku huviga või et otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi (PlanS § 54), siis riigi üldplaneeringut vaidlustada ei ole võimalik. Erinevat menetlust võib põhjendada sellega, et üleriigiline planeering ei mõjuta otseselt kellegi õigusi.

Üldistusastmelt järgmine planeering on maakonnaplaneering, mis tuleb koostada iga maakonna kohta. Maakonnaplaneeringu eesmärk on kogu maakonna või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks (PlanS § 55 lg 1).

Erinevalt üleriigilisest planeeringust on maakonnaplaneeringu menetlemises isikute kaasamine intensiivsem. Maakonnaplaneeringule korraldatakse avalik väljapanek, kus igal isikul on võimalik esitada arvamusi planeeringu kohta (PlanS § 67 lõiked 1 ja 2). Erinevalt üleriigilisest planeeringust korraldatakse maakonnaplaneeringule ka avalik arutelu, kus arutatakse avaliku väljapaneku kestel tehtud kirjalikke arvamusi (PlanS § 68 lg 1). Avaliku väljapaneku korraldamine ei ole vajalik vaid juhul, kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud (PlanS § 68 lg 2). Nagu ka riigi üldplaneeringu puhul, ei ole planeerimisseaduse kohaselt isikutel võimalik maakonnaplaneeringut vaidlustada.

Kuidas selgitada välja, mida oma krundile ehitada võib?

Sul on maatükk ja sa soovid alustada ehitustegevust aga ei oska kuskilt alustada. Loe siit, kuidas lihtsalt välja selgitada, mida sa oma krundile ehitada võid.

Loe edasi